Mida elurikkam on linnaloodus, seda rohkem on ka puukide looduslikke vaenlasi, näiteks ämblikke, linde ja sisalikke. Seeläbi aitab liigirikkus ohjata ka puukide arvukust.
Tallinn taastab Pääsküla raba. Linlased on oodatud kümnel nädalavahetusel sulgema Pääsküla raba kraave, et tõsta veetaset pinnases ja seeläbi aidata kaasa rabale omase unikaalse looduse taastumisele.
Tänavu aitab Paljassaare hoiuala liigirikkaid niite hooldada 28 šoti mägiveist. Tänu veistele tekib randa madala rohurindega poollooduslik rannaniit, mis on sobiv elupaik paljudele lindudele ja putukatele.
23 mai ennelõuna tõi Tallinna Endla Lasteaia elurikkasse õueaeda uue hingamise – Käbikoja Kasvuala lavale astus 24 last vanuses 4–6, tuues vaatajateni omanäolise ja südamliku lavastuse “Kärbse Kärt”. Etendusele lisas omapärase nüansi kevadine vihmasabin, mis rõhutas liigirikkuse jaoks vajalikke loodustingimusi ja looduse elujõulisust.
Tallinn toetab sel aastal 100 000 euroga 32 keskkonnaprojekti, mis aitavad kasvatada linnaelanike keskkonnateadlikkust ja kaasavad neid loodust hoidma.
Sel aastal toimuvad ülemaailmsed keskkonnategude päevad 22. aprill – 6. mai ning teemaks on “Ecosystem Restoration” ehk ökosüsteemide taastamine. Kampaania käigus jagatakse 5 tegevust, mida saab igaüks teha, et aidata kaitsta meie planeedi elurikkust ja taastada ökosüsteeme meie ümber. Keskendume mulla elustiku tervisele, taimede rollile ökosüsteemis, perekondlike roheoskuste säilitamisele ning looduse tähistamisele ühe suure peoga.
Tallinna ruumiloome uue aasta siht on inimkesksema ja säästlikuma linna planeerimine, jagades muu hulgas avalikku ruumi ja tänavaruumi ümber säästvate liikumisviiside kasuks ja planeerides rohelisemat ning aktiivsemat linnaruumi.
Augustis avaldas Intergovernmental Panel on Climate Change oma värskeima aruande “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus”, mis annab kõige ajakohasema arusaama kliima seisundist. Esimest korda ajaloos määratleb IPCC inimtekkelist kliimamuutust kui tõestatud teaduslikku fakti.