Otsi

8. september on ussimaarjapäev ehk väike maarjapäev. Rahvasuus tuntakse seda päeva ka ussi urguminemise või ussi magamise päevana. Nagu nimigi ütleb...

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.

Suur reede on liikuv püha, mida tähistatakse ülestõusmispühadele (tuntud ka kui lihavõttepühad, munapühad) eelneval reedel. Suur reede kuulub suure nädala sisse.

Paastumaarjapäev on iidne kevadpüha, mis oli veel XX sajandil suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda 25. märtsil üle-eestiliselt.

On talihari ehk kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäü pühä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennüs- ja tinnüspää.

Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.

Tallinna Läänemere Lasteaias oli novembrikuu tihe sündmuste ja ürituste poolest, sest novembris on eestlaste rahvakalendris mitmeid traditsioonilisi tähtpäevi.

Tallinna Läänemere Lasteaias oli novembrikuu tihe sündmuste ja ürituste poolest, sest novembris on eestlaste rahvakalendris mitmeid traditsioonilisi tähtpäevi.

I keskmine rühm (Hunt) võttis 25. oktoobril ette õppekäigu Pirita jõe ürgorgu. Õppekäik oli jätkuks viimase kahe nädala teemadele ,,Muutused looduses" ja ,,Liiklus".