Mardipäeval rahvakalendri tähtpäevana on Eesti kultuuritraditsioonis oluline koht. Vanal ajal jooksid marti meesterahvad, aga ka meesteks riietatud naised.
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga. Kadripäev on igal aastal 25. november.
Vastlapäev on rahvakalendri tähtpäev, see on liikuv püha veebruari lõpus või märtsi alguses ja alati teisipäevasel päeval, noorkuu ajal. Sel aastal 4. märtsil. Meie lasteaia lapsed tutvusidki täna selle vana püha kombestikuga.
Elanikkonnalt kokku kogutud biojäätmetest on moodsa tehnoloogia abil võimalik edukalt toota väetist ja gaasi. Jäätmed, mis muidu reostaks keskkonda, on biogaasitehases kasutusele võetud.
"Elas kord üks väike tüdruk. Ta oli igaühele armas, kes talle ainult otsa vaatas. Kõige armsam oli ta aga oma vanaemale. Ükskord kinkis vanaema tüdrukule punasest sametist mütsikese. Et see talle nii hästi sobis ja et ta enam midagi muud pähe ei tahtnudki panna, hakati teda kutsuma Punamütsikeseks ..." Nõnda algab prantsuse kirjaniku ja jutuvestja Charles Perrault' tuntud muinasjutt.
Palamuse Oskar Lutsu nimeline Kihelkonnakoolimuuseum võttis väljasõidul osalejaid vastu ajaloohõnguliselt - iga muuseumikompleksi kuuluv maja oma looga. Võimalus oli tutvuda Eesti kooliajalooga alates 17. sajandist.