Viimaste sajanditeni on kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas.
Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Esimese sinimustvalge lipu kodu on nüüd ERM-i lipusaalis, kuhu ta viidi 2016 aastal. Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba.
Tallinna Läänemere Lasteaias võib alates novembrikuust näitusel tutvuda slaavi amulettnukkudega. Näitus sai teoks lasteaia õppealajuhataja Merle ja sekretär Kristina eestvõtmisel peale seda, kui nad olid käinud samal teemal toimunud koolitusel.
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
Tallinna Läänemere Lasteaias oli emakeele päeva puhul rühmades luuletuste lugemine. Lapsed õppisid kodus toredaid luuletusi ja esitasid neid lasteaias oma rühmas kaaslatele. Luuletuste lugejad said tubli luuletuse esitaja diplomi ja väikese auhinna. Kes ei saanud tulla täna lasteaeda, see luges oma luuletuse video vahendusel.
Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.