Isadepäeva tähistamine sai alguse U.S.A-s eelmise sajandi alguses. Eestis peetakse isadepäeva alates 1988. aastast igal aastal novembrikuu teisel pühapäeval.
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga. Kadripäev on igal aastal 25. november.
Sõbranädala tähistamisel on väärtuskasvatuslik sisu. Rääkides lastega hoolivusest, sõbralikest suhetest ja usaldusest, toetame nende emotsionaalset arengut.
Belgiast alguse saanud 'sooja kampsuni päev' juhib tähelepanu soojusenergia kasutamisele ja säästmisele. Päeva tähistatakse ajavahemikus 3.-9. veebruarini.
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest. Sündmuse meenutamiseks ja tähistamiseks on käesolev aasta nimetatud Eesti Raamatu Aastaks.
Vastlapäev on rahvakalendri tähtpäev, see on liikuv püha veebruari lõpus või märtsi alguses ja alati teisipäevasel päeval, noorkuu ajal. Sel aastal 4. märtsil. Meie lasteaia lapsed tutvusidki täna selle vana püha kombestikuga.
Vastlanädal lõppes võipüha - Maslenitsa tähistamisega - hoogsate tantsude ja pannkoogisöömisega. Selle püha sisu on talve ära saatmine ja kevade ootus.
Projektiekskursioonide käigus tutvusid lapsed ringmajanduse põhimõtete ja kestlike tehnoloogiatega. Põnevust lisasid praktilised tegevused loodusmatkadel.
Eestlaste emakeelepäeva hommikul koos lastega lugemiseks valisime lugusid nii maailma lastekirjandusest ja muinasjutuvaramust kui eesti lastekirjanike teostest.