25. märtsil on paastumaarjapäev. Olgugi tegu vaid ühega paljudest maarjapäevadest, on ta ometi teistest nii palju tähtsamaks tõstetud, et võib öelda ka lihtsalt ,,maarjapäev”, mis tähendab nimelt 25. märtsi.
14. juunil 1941 küüditati Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt üle 10 000 eestimaalase, et likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond.
Tallinna Läänemere Lasteaias võib alates novembrikuust näitusel tutvuda slaavi amulettnukkudega. Näitus sai teoks lasteaia õppealajuhataja Merle ja sekretär Kristina eestvõtmisel peale seda, kui nad olid käinud samal teemal toimunud koolitusel.
Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
I keskmine rühm (Hunt) võttis 25. oktoobril ette õppekäigu Pirita jõe ürgorgu. Õppekäik oli jätkuks viimase kahe nädala teemadele ,,Muutused looduses" ja ,,Liiklus".