Otsi

Viimaste sajanditeni on kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas.

Täna kell 10.30 möödub sada ja üks aastat relvarahu kehtima hakkamisest Vabadussõjas. Õnneks relvad uuesti kõnelema ei hakanudki ning kuu aega hiljem, 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, mis avas tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Esimese sinimustvalge lipu kodu on nüüd ERM-i lipusaalis, kuhu ta viidi 2016 aastal. Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba.

Eestis tähistatakse emadepäeva igal aastal maikuu teisel pühapäeval. Sellel aastal on see 8. mail.

Alates 1982. aastast tähistatakse aprillikuu lõpus – 29. aprillil – üle maailma rahvusvahelist tantsupäeva.

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.

Paastumaarjapäev on iidne kevadpüha, mis oli veel XX sajandil suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda 25. märtsil üle-eestiliselt.

Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.

On talihari ehk kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäü pühä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennüs- ja tinnüspää.

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka.