Otsi

1. aprill naljapäevana levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks.

Märgusõnad: visadus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus, lojaalsus, ustavus.

Viimaste sajanditeni on kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas.

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles. Esimese sinimustvalge lipu kodu on nüüd ERM-i lipusaalis, kuhu ta viidi 2016 aastal. Otepää kiriklas on sinimustvalge lipu muuseumituba.

Eestis tähistatakse emadepäeva igal aastal maikuu teisel pühapäeval. Sellel aastal on see 8. mail.

Alates 1982. aastast tähistatakse aprillikuu lõpus – 29. aprillil – üle maailma rahvusvahelist tantsupäeva.

Paastumaarjapäev on iidne kevadpüha, mis oli veel XX sajandil suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda 25. märtsil üle-eestiliselt.

Teisipäeval, 1. veebruaril 2022 algab Hiina kalendri järgi uus aasta ning Pühvlilt võtab valitsemise üle graatsiline Tiiger. Mida see meie, lihtsurelike jaoks tähendab?

On talihari ehk kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäü pühä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennüs- ja tinnüspää.

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka.