Uudised

Korterelamutes tekivad vaidlused enamasti siis, kui ei olda kindlad, kus jookseb piir korteriomaniku ja korteriühistu vastutuse vahel. Eriti sageli kerkivad need küsimused esile veekahjude, torustiku lekete ja remonditööde puhul.

E-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine noorte seas on Eestis jõudnud tasemeni, mis teeb murelikuks nii tervishoiutöötajad kui lapsevanemad. Olukord on tõsine, kuid noorte käitumist ei muuda hirmusõnumid, vaid usalduslik suhe ja järjepidev selgitustöö.

Suitsuandur võib päästa elu, kuid ainult siis, kui see on töökorras ja õigesti paigaldatud. Praktikas selgub aga sageli, et nende tingimuste täitmisega on kodudes probleeme. Mõnikord puudub andur sootuks, vahel on see paigaldatud valesse kohta või ei tööta enam ammu.

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib tähelepanu kodustes tingimustes juhtuvatele mürgistusõnnetuste esmaabile. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning rõhutada, et õigeaegne esmaabi ja nõu küsimine aitab ennetada tõsisemaid tervisekahjusid.

Tervisemurede puhul on sageli kõige keerulisem otsustada, kas olukord vajab kiirelt sekkumist, perearsti vastuvõttu või saab alustada hoopis kodusest ravist ja apteegis pakutavast. Perearsti nõuandetelefoni 1220 ja Confido kaugteenuste üksuse juht dr Merit Rahnik andis ülevaate, millal ja milliste muredega saab liinile helistada.

Alates 16. märtsist jõuab müügile uuenenud Põhja-Eesti ühispilet, mis võimaldab kasutada ühe piletiga nii Tallinna ühistransporti, maakonnaliinide busse kui ka Elroni ronge. Paindlikumaks muutub nii kehtivuspiirkonna kui -aja valik, edaspidi saab valida kehtivusaja ühest kuni 30 päevani. Tallinlastele säilib Tallinna ühistranspordis ja linna piires rongisõidul tasuta sõiduvõimalus.

24. märtsil kell 17.30 toimub Hopneri Maja Diele saalis (Vanaturu kael 3) rahvakohtumine, kus kesklinna elanikel on võimalus arutada linna ja linnaosa arenguküsimusi Tallinna linna esindajatega.

Eestis on viimase nelja aastaga arendatud välja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, mille kaudu saadetakse elanikkonnale ohu korral kiireid ja vahetuid teavitusi. Teavitussüsteem on pidevas arendamises, et muutuvate olude ja võimalustega sammu pidada. Selleks, et süsteem toimiks veatult ning võimalikud kitsaskohad tuleks välja õigel ajal, korraldatakse regulaarseid teste.

Igal aastal haigestub Eestis soolevähki üle 1000 inimese. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi 5% uutest soolevähi juhtudest diagnoositakse juba alla 50-aastastel ning haigestumus selles vanuserühmas kasvab paljudes riikides.

Liiklusõnnetuse tõttu on trammiliinidel 2 ja 4 liiklus on paar tundi häiritud!