Kesklinna linnaosa üldplaneering
Tallinna üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on luua tingimused ja eeldused elamisväärse, funktsionaalselt mitmekesise, 15-minuti linna kujunemiseks, samuti sidusa ja konkurentsivõimelise linnaruumi arenguks ning Tallinna identiteedi tugevdamiseks merelinnana.
Üldplaneeringuga määratakse linnaosade üldised ruumilised arengusuunad, eriilmeliste alade funktsionaalse maakasutuse ja hoonestuse põhimõtted, rohevõrgustiku kaitsetingimused loodusväärtuste säilitamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks ning liikumisvõrgustiku arendamise alused, mis arvestavad eri kasutajagruppide liikumisvajadusi. Muutunud majanduslikus, sotsiaalses, kultuurilises, kliima- ja julgeolekukontekstis on oluline tagada linna suurem kohanemisvõime, reageerimiskiirus ja paindlikkus ruumilisel planeerimisel, mistõttu peab üldplaneering olema piisavalt paindlik, ajakohane ja kohanemisvõimeline.
Linna keskuste pikaajaline areng on suunatud mitmekesise ja inimmõõtmelise linnaruumi kujundamisele, kus eriilmelised piirkonnad säilitavad oma identiteedi ja moodustavad ruumiliselt loogilise terviku. Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ning erinevate maakasutusfunktsioonide koostoimimist, igapäevase sundliikumise vähendamist ja väikekaubanduse elavdamist. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel tuleb tagada planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalses plaanis kui ka ühendusteede osas.
Kiirelt leitav:
- Kes koostab uut Tallinna üldplaneeringut:
Planeeringu koostajaks on TLPA Peaarhitekti büroo linnaplaneerijad Siim Kuusik, Mihkel Kõrvits, Karmen Jääger ja Aditi Toome vanamarhitek Ann Kristiin Entsoni eest vedamisel.
Laiapõhjaliste arutelude koordineerimiseks on moodustatakse juhtrühm ning planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja vormistamiseks kaastakse konsultandid ning valdkondlikud eksperdid.
- Kuidas koostatakse Tallinna üldplaneeringut:
Planeeringu koostamine on laiapõhjaline koosloomeprotsess, milles saavad osaleda kõik huvilised.
Planeeringu koostamise võib jagada kolmeks etapiks:
- Esimeses etapis tegeletakse planeeringu koostamise ettevalmistusega - pannakse kokku planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm.
- Teises etapis koostatakse koostöös ametkondade ja huvigruppidega planeeringu esialgne visand - eelnõu ehk eskiislahendus ja hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid mõjusid, pakkudes vajadusel välja positiivsete mõjude võimendamise ja negatiivsete leevendamise meetmeid.
- Kolmandas etapis täiendatakse eskiislahendust avalikustamiselt saadud tagasiside põhjal ja koostatakse lõplik lahendus ehk planeerimisettepanek. Seejärel edastatakse üldplaneering Maa- ja Ruumiametile järelevalvesse ja heakskiidu saamisele.